Peensool

Seedeelundkonna kasvajad

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa.

Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda.

Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.

Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk sümptomid puuduvad ning enne vähi avastamist võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. Kui vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse, nimetatakse seda kaugelearenenud ehk metastaatiliseks vähiks.

2016. aastas alustas Eesti Haigekassa jämesoole varaseks avastamiseks sõeluuringu programmiga Eestis.

Loe jämesoolevähi sõeluuringul osalemise võimaluste kohta siit

Soolevähi esinemine

Soolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.

Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 400 000 inimesel. Eestis diagnoositi 2005.aastal 700 uut soolevähi juhtu. Aastas sureb meil soolevähi tõttu umbes 400 inimest. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult.

Soolevähi riskitegurid

  • Vanus – enamasti haigestutakse vanuses üle 50 aasta, umbes 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas.
  • Vale toitumine – vähese kiudainesisaldusega ja palju loomset rasva sisaldav toit.
  • Ülekaal ja vähene liikumine.
  • Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine.
  • Põletikulised soolehaigused (haavandiline jämesoole põletik, Crohni tõbi)
  • Seedeelundkonnas on varem esinenud polüüpe.
  • Varasemalt põetud soolevähk.
  • Lähisugulastel (vanemad, õed-vennad) on esinenud soolevähki.

Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult soolevähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda.

Avastamine ja diagnoosimine. Varajase avastamise võimalused

Soolevähi prognoos on seda parem, mida varasemas staadiumis see avastatakse. Kuna haiguse areng kestab aastaid, siis on väga olulisel kohal inimeste teadlikkus varajastest haigustunnustest ja kohesest arstile pöördumisest. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Kuidas soolevähki õigel ajal ära tunda

Omaette riskirühma moodustavad haigused, mille korral esinevad teatud muutused geenides. Sel juhul areneb soolevähk küllalt noores eas (alla 30.eluaastat). Sellisteks haigusteks on perekondlik adenomatoosne polüpoos ja pärilik mittepolüpoosne vähk.

Need haigused moodustavad vaid 1-2% kõikidest soolevähkide põhjustest, ent kui perekonnas on teada eelpool nimetatud haiguste esinemine, siis geneetiliselt ohustatud inimesed peavad olema arstide kõrgendatud tähelepanu all.

 

Miks kardab inimene vähki ja ei pöördu õigeaegselt arsti poole? 

  • Ta on kuulnud või näinud vähist tingitud vaevusi oma lähedastel või tuttavatel
  • Tal on hirm vähi avastamisega seotud uuringute ees
  • Ta on kuulnud või näinud vähi ravi kõrvalmõjusid, ent ta ei mõtle ravitulemuste peale
  • Paraku inimesed ei teadvusta, et varakult avastatav vähk on enamusel juhtudest ravitav

Liikmed

Dr Tiit Suuroja

Üldkirurg-vanemarst, töögrupi juhataja Loe lähemalt

Dr Anneli Elme

Onkoloog-vanemarst-osakonna juhataja Loe lähemalt