Kiiritusravi

Regionaalhaiglas

Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku koosseisu kuuluvas kiiritusravi keskuses ravitakse ca 2/3 kõikidest kiiritusravi saavatest haigetest Eestis.

Kiiritusravi tehti meie haiglas esimest korda juba 65 aastat tagasi, suurema osa sellest ajast on kiiritusravi tehtud Eesti Onkoloogiakeskuse koosseisus Hiiul. 2011. aastal kolisime Mustamäe korpuse uude tänapäevasesse hoonesse, kus ravivõimalused on oluliselt laienenud. Kiiritusravi meeskonda kuuluvad onkoloogid (kiiritusravi arstid), radioloog, füüsikud (kellest kolmel on doktorikraad), dosimetristid, radioloogia ja kiiritusravi tehnikud, õed, hooldajad, sekretärid ja insenerid.
 


Meie jaoks on väga oluline iga patsient, teeme kogu meeskonnaga pingutusi parima ravitulemuse saavutamiseks!


 

 

50% esmastest vähihaigetest saavad kiiritusravi kas iseseisva ravimeetodina või kombineerituna teiste vähiravi liikidega. Kiiritusravi kasutab ioniseerivat kiirgust, mis kahjustab vähirakke ning blokeerib nende võime jaguneda ja paljuneda. Kiirgus ei hävita vähirakku kohe – see võib võtta tunde, päevi või nädalaid ning enamasti see protsess jätkub peale ravi lõppu.

Kiiritusravi eesmärgiks on saavutada maksimaalne kiirgusdoos kasvajas säästes samal ajal terveid kudesid. Enamik kasvaja läheduses paiknevaid normaalsete  kudede rakke suudavad kahjustusest paraneda.

Raviviisid

Kiiritusravi jaguneb kaheks:

  • Väliskiiritusravi, kus kasutatakse  footon- või elektronkiirgust, viimasel ajal üha rohkem ka raskeid osakesi, millest levinumad on prootonid. Ravi ajal suunatakse kõrge energiaga ioniseerivad kiired kasvajale mitmest eri suunast, et vähendada kiiritusdoosi nahale ja kasvajat ümbritsevatele normaalkudedele.

Väliskiiritusravi viivad läbi kiiritusravi tehnikud. Väga oluline on patsiendi täpne positsioneerimine igal raviseansil. Positsioneerimine toimub märgistuste, laserite ja piltjuhitud kiiritusravi (IGRT) abil. Pärast positsioneerimist lahkuvad kiiritusravi tehnikud ruumist, kuid patsienti jälgitakse kaamerate vahendusel. Protseduur on valutu ja raviseansi ajal patsient kiirgust ei tunneta. Väliskiiritusravi protseduur kestab 15-20 min, millest kiiritusravi toimub vaid kuni 5 minutit. Väliskiiritusravi protseduuride ajal ei muutu patsient radioaktiivseks.

 

  • Kehaõõne- või koesisene lähiravi ehk brahhüteraapia - brahhüteraapias viiakse kiirgusallikas vahetusse kontakti kasvajaga ja protseduurid toimuvad enamasti üldnarkoosis. Ravi planeerimine viiakse läbi sarnaselt väliskiiritusravile. Pärast protseduuri viiakse patsient ärkamistuppa. Ärgates võib patsient minna koju või olles haiglaravil, oma palatisse. Patsient ei ole peale protseduuri radioaktiivne ega ohtlik teistele inimestele.

Ravi eesmärgid

Kiiritusravi rakendatakse kas  tervistava eesmärgiga või kasvajast tingitud vaevuste leevendamiseks.

Tervistava ravi eesmärgiks on kasvajarakkude täielik hävitamine ja seeläbi haigusest paranemine. Kiiritusravi kasutatakse iseseisva ravimeetodina mitmete kasvajate ravis, kus on oluline organi ja selle funktsiooni säilitamine. Parima ravitulemuse saavutamiseks rakendatakse osadel kasvajatel kiiritusravi kas operatsioonieelselt või –järgselt. Mõningatel juhtudel kombineeritakse lokaalselt levinud kasvajate korral kiiritusravi  süsteemraviga (keemiaravi).

Palliatiivse kiiritusravi eesmärk on  kasvajast põhjustatud vaevuste leevendamine ja tuumori kasvu pidurdamine.

Kõrvaltoimed

Enne kiiritusravile tulekut  võite tunda ärevust ja see on igati normaalne, kuid antud ravimeetod on paikse toimega ja enamasti hästi talutav. Nagu iga raviga, võib kiiritusravi ajal tekkida kõrvaltoimed, mis varieeruvad indiviiditi ning sõltuvad kiiritatavast piirkonnast ja ravidoosist.  Ravi ajal hävivad kasvajarakud, kuid vähesel määral saavad mõjutatud ka normaalsed rakud kasvajakoe vahetus ümbruses. Raviprotsessi eel ja ajal jälgib kõrvaltoimete osas patsienti regulaarselt nii kiiritusravi arst kui ka õde. Vastava väljaõppe saanud õe vastuvõtul toimub ka patsiendi juhendamine kiiritusreaktsioonide hooldamiseks. Vajadusel kaasatakse meeskonda toitumisnõustaja. Kiiritusravi tõttu juuste väljalangemist enamasti ei teki (v.a peaaju kiirituse puhul). Ravijärgselt kõrvaltoimed leevenduvad.

Mõned võimalikud raviaegsed kõrvaltoimed:
Väsimus, naha hellus, punetus, limaskestade valulikkus, maitsetunde muutumine, sagenenud urineerimine, kõhulahtisus

Kiiritusravi plaan

Kui patsiendile on määratud kiiritusravi, koostatakse esmalt kiiritusravi plaan. Kiiritusravi planeeritakse peamiselt kompuutertomograafia (KT) abil, kasutades erinevaid fikseerimisvahendeid nagu immobiliseerimisalused ja personaalsed maskid. Mida väiksem on kiiritatav piirkond, suurem ravidoos ning täpsem ravimeetod, seda olulisem on patsiendi immobiliseerimine raviasendis.

Üha enam kasutatakse planeerimiseks ka magnetresonantstomograafiat (MRT) ja positronemissioonitomograafia (PET) uuringuid.

Esimesel korral tehakse kiiritatavast piirkonnast kompuutertomograafia ülesvõtted ning seejärel koostavad arst ja meditsiinifüüsik kiiritusravi plaani. Arst määratleb kiiritatava kasvaja mahu, seansside arvu ja ravidoosi, kiiritatavasse piirkonda jäävad terved koed ja kriitilised organid. Meditsiinifüüsik koostab raviplaani, valib ravitehnika ja teeb doosiarvestuse.

Olenevalt ravist võib toimuda enne esimest kiiritusravi seanssi simulatsioon kompuutertomograafi abil (ravi alustamise päeval). Patsiendi kehale või maskile tehakse positsioneerimiseks vajalikud märgistused, mida peab hoidma alles ravi lõpuni. Märgistused ei sega patsiendil ennast pesta.

Kiiritusravi teostamise täpsusel on oluline patsiendi paigalduse kontroll ja organite liikumise jälgimine. Selle teeb võimalikuks piltjuhitav kiiritusravi (image guided raidotherapy IGRT), kus erinevate kuvamismeetoditega raviruumis on võimalik võrrelda raviplaneerimise pilte enne raviseanssi tehtuga.

 

Hingamisega kohandatud kiiritusravi ehk gatingu kasutuselevõtt võimaldab meil arvestada kasvaja liikumisega reaalajas. Nimetatud tehnikaga saab valida, millises hingamisfaasis kasvajat (kas sisse- või väljahingamisel) kiiritada ning säästa kiirgusest ümbritsevaid normaalkudesid. Antud meetod võimaldab kaitsta südant vasakpoolse rinnanäärme kiiritamisel ning leiab üha rohkem kasutust ka südame-ja kopsudooside vähendamise eesmärgil rindkere kasvajate ja lümfoomide ravis.

Tavaliselt ravitakse patsiente viiel korral nädalas esmaspäevast reedeni. Kokku võib ravikuur kesta 5 kuni 7 nädalat. Parima ravitulemuse saavutamiseks ei tohiks raviseansse vahele jätta.

Kiiritusravi keskus

Keskuse põhieesmärk on tagada patsientidele õigeaegne kättesaadavus efektiivseks, tõenduspõhiseks, tehnoloogiliselt innovaatiliseks ja ohutuks kiiritusraviks. Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku koosseisu kuuluvas kiiritusravi keskuses ravitakse ca 2/3 kõikidest kiiritusravi saavatest haigetest Eestis.

Kiiritusravi tehti meie haiglas esimest korda juba 70 aastat tagasi, suurema osa sellest ajast on kiiritusravi tehtud Eesti Onkoloogiakeskuse koosseisus Hiiul. 2011. aastal kolisime Mustamäe meditsiinilinnaku uude tänapäevasesse hoonesse, kus ravivõimalused oluliselt laienesid. 

Kiiritusravi meeskonda kuuluvad onkoloogid (kiiritusravi arstid), radioloog, füüsikud, dosimetristid, radioloogia ja kiiritusravi tehnikud, õed, hooldajad, insenerid ja sekretärid.

Kiiritusravi arstid osalevad kõikides pahaloomuliste kasvajate multidistsiplinaarsetes paikmepõhistes konsiiliumites ja töörühmades ning konsulteerivad kiiritusravi vajavaid patsiente ka Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tallinna Lastehaiglas ning suunatuna teistest Eesti raviasutustest.

Kiiritusravi keskuse struktuur

Kiiritusravi keskuse koosseisu kuuluvad

Kiiritusravi statsionaarses osakonnas XII korrusel teostatakse ka samaaegset radiokemoteraapiat. Ambulatoorsete haigete samaaegne keemiaravi viiakse läbi päevaravi osakonnas.

2016. aastal raviti kiiritusravi keskuses üle 1600 patsiendi, tehti üle 34 800 väliskiiritusravi ja 400 lähiravi protseduuri. Kiiritusravi arstidel oli 11 000 ambulatoorset vastuvõttu ja üle 7600 osalemise erinevates paikmepõhistes konsiiliumites. Kiiritusravi õdede iseseisvaid vastuvõtte ja konsultatsioone oli kokku 3000.

Keskuse töö tähtsaim näitaja on ravikvaliteet. Viimasel kümnendil on olulised investeeringud kiiritusravi seadmetesse saanud teoks tänu IAEA (Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur) ja Regionaalhaigla edukale koostööle, mis on teinud võimalikuks kiiritusravi arendamise tänapäevasele tasemele.

2009. aastal läbisime IAEA/QUATRO rahvusvahelise auditi, mis päädis IAEA sertifikaadiga osakonna kui kompetentsikeskuse tunnustamisega. Järgmine rahvusvaheline audit on planeeritud 2018. aastasse.

Keskuse personal osaleb rahvusvahelistes kliinilistes ja teadusuuringutes, ilmunud on erinevaid  publikatsioone rahvusvaheliselt tunnustatud erialakirjanduses, oleme esinenud ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel.

Kiiritusravi keskuses teostatavad raviteenused

Kiiritusravi teostame erinevatele pahaloomulistele kasvajatele vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud ravijuhistele. Iga kasvajapaikme ravile on spetsialiseerunud vastav kiiritusravi onkoloog.

  • kasvaja 3D-kujuga kohandatud (konformne) väliskiiritusravi (3D-CRT)
  • intensiivsusmoduleeritud väliskiiritusravi (IMRT)
  • mahuliselt moduleeritud väliskiiritusravi (VMAT)
  • intra- ja ekstrakraniaalne stereotaktiline kiiritusravi ehk radiokirurgia (SRS ja SBRT)
  • piltjuhitav väliskiiritusravi (vajaduse korral koos röntgenkontrastsete markeritega, IGRT)
  • teostame ainsana Eestis hingamisega kohandatud kiiritusravi vasakule rinnanäärmele, et kaitsta südant
  • rinnanäärme kiiritusravi kõhuli asendis (sobib suure rinna korral)
  • samaaegne radiokemoteraapia ja kiiritusravi koos märklaudravimitega
  • lähikiiritusravi (brahhüteraapia) günekoloogilistele ja rinnanäärme kasvajatele
  • koesisene lähikiiritusravi permanentsete radioaktiivsete implantaatidega eesnäärme kasvajatele (I-125)
  • vähihaigete esmased ja korduvad konsultatiivsed vastuvõtud
  • kiiritatud haigete ravijärgne järelkontroll
  • kiiritusravi õdede iseseisev vastuvõtt patsientide nõustamiseks, kiiritusreaktsioonide jälgimiseks ja raviks

Seadmed

  • Viimase kuue-seitsme aastaga on loodud uue tänapäevase kiiritusravi planeerimise ja raviaparatuuriga kiiritusravi keskus.
  • Kiiritusravi osakonnas on spetsiaalne kiiritusravi planeerimiseks kohandatud kompuutertomograaf-simulaator  (KT, GE LightSpeed RT16). Väliskiiritusravi planeerimiseks kasutame KT kõrval ka magnetresonantstomograafiat (MRT) ja positronemissioontomograafiat (PET). Väliskiiritusraviks kasutame firma "Varian Medical Systems" lineaarseid kiirendeid paljuleheliste kollimaatoritega (MLC 80 & 120) ja MV/kV (OBI) kuvamisseadmetega. OBI-seade võimaldab teha koonus-väljaga kompuutertomograafiat (CBCT), mis annab kolmemõõtmelise anatoomilise informatsiooni kasvaja ja kriitiliste organite paiknemisest kiiritusravi ajal.
  • Lähiraviks kasutame firma Varian Medical Systems 24-kanalilist seadet Gammamed Plus, mis võimaldab erinevaid õõne- ja koesiseseid aplikatsioone. Kuvamispõhist lähiravi planeerime röntgenülesvõtete, KT, MRT ja sonograafia abil.
  • 2016. aastal installeeriti ja võeti kasutusele lineaarkiirendi Truebeam (Varian), millega on võimalik teha intra- ja ekstrakraniaalset stereotaktilist kiiritusravi ehk radiokirurgiat (SBRT, SRS).

Koolitus ja koostöö

Personal on järjepidevalt saanud erialast koolitust Euroopa kiiritusravi keskustes.
2004. aastast oleme Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile partner radioloogiatehnikute koolitamisel kiiritusravi alal. Koolitame kiiritusravi alal Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli füüsikuid ning biomeditsiinitehnika insenere. Keskuses toimub onkoloogia residentide erialane koolitus. Kiiritusravi keskuse koostööpartnerid:

  • Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuur (IAEA)
  • Keskus on ESTRO ((European Society for Radiotherapy and  Oncology) institutsionaalne liige
  • Oleme alustanud koostööd EORTC kiiritusonkoloogia ja pea ja kaela kasvajate töögrupiga
  • Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool
  • Tartu Tervishoiu Kõrgkool
  • Tallinna Lastehaigla,  Tallinna keskhaiglad, Tartu Ülikooli Kliinikum
  •  Eesti Onkoloogide Selts

Meditsiinifüüsika talitus

Meditsiinifüüsika talitus on kiiritusravi keskuse lahutamatu osa, mis tagab tehnilise baasi patsientide kiiritusravi protsessis, teaduse arengus ja personali koolituses. Meditsiinifüüsikud on tervishoiutöötajad, kes on saanud spetsiifilise koolituse rakendusfüüsikas meditsiini valdkonnas. Meditsiinifüüsikud osalevad kogu kiiritusravi protsessis ja teevad koostööd teiste teadus-, tehnilise, meditsiinilise ja administratiivse personaliga. Füüsikute roll kiiritusravis seisneb kiiritusravi  planeerimises ning kiiritusravi seadmete testimises ja kalibreerimises, samuti uute ravimeetodite arendamisel ja juurutamisel.

Meditsiinifüüsikud teevad koostööd kiiritusravi arstidega raviplaanide koostamisel väliskiiritusravis ja lähiravis. Nad arvestavad, mõõdavad ja kontrollivad kiirgusdoose, et tagada kiiritusravi arsti määratud ravimahu õige doos. Meditsiinifüüsikud  jälgivad kiiritusravi seadmete korrasolekut kvaliteedi tagamise programmi abil. Kvaliteedi tagamise programm sisaldab tegevusi, mis on suunatud nõutava ravikvaliteedi ja täpsuse tagamiseks kogu kiiritusravi protsessis alustades planeerimisest kuni kiiritusravi teostamiseni. Meditsiinifüüsikud on ka kiirgusohutuse eksperdid ja vastutavad ioniseeriva kiirguse sihipärase ja ohutu kasutamise eest.

Kiiritusravi Keskus

Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku koosseisu kuuluvas kiiritusravi keskuses ravitakse ca 2/3 kõikidest kiiritusravi saavatest haigetest Eestis.

Regionaalhaigla kiiritusravikeskus

Regionaalhaigla kiiritusravikeskus paikneb 0-korrusel. Palun vaadake lisatud majaplaanilt, kuidas meie juurde kohale jõuda.

Nukleaar skeem
Nukleaar skeem suurelt
Suurenda
Sulge
Nukleaar skeem