Neer

Uroloogilised kasvajad

NEERUVÄHK (Carcinoma renis)

Neeruvähk on haigus, mille puhul tekivad vähirakud neeru koes. Neeruvähki esineb enamasti üle 40aastastel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega, mehed haigestuvad naistest 1,5 korda sagedamini. Kasvaja bioloogiline käitumine sõltub kasvajarakkude diferentseerumisastmest ‒ mida halvemini kasvajarakud on diferentseerunud, seda agressiivsem see on ‒ kasvab kiiremini ja annab varem siirdeid. Oluline on kasvaja suurus avastamise hetkel – mida väiksem see on, seda parem on elulemusprognoos. Metastaasideta ≤4 cm neeruvähi korral on radikaalse ravi järgselt haigete vähispetsiifiline elulemus 5 aasta pärast 90‒100%.

 

Riskifaktorid:

  • suitsetamine;
  • kõrgenenud vererõhk;
  • rasvumine.

Sümptomid:

  • tänapäeval avastatakse umbes 60% neerukasvajatest juhuslikult, kui muude terviseprobleemide tõttu teostatakse ultraheli (UH) või kompuutertomograafia (KT) uuring. Ainult <10% juhtudel esinevad klassikalised sümptomid: verikusesus, seljavalu, kombatav ehk palpeeritav mass kõhus
  • veri uriinis on üks olulisemaid neeruvähile viitavaid tunnuseid
  • sageli kulgeb neeruvähk ka hiilivalt, andes vaid üldnähte: kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus;
  • haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas (kõhuvalu), peaajus.

Uuringud:

  • kompuutertomograafia kontrastainega ‒ neerukasvaja suuruse, naaberorganite haaratuse ning kaugmetastaaside olemasolu hindamiseks
  • mõningatel juhtudel (neerupuudulikkus, joodiallergia) piirdutakse magnetresonantstomograafia (MRT) ja ultraheli uuringuga
  • neuroloogiliste sümptomite esinemisel tehakse ka KT või MRT ajust

Ravi

Neeruvähi ainsaks tervistavaks ravimeetodiks on kirurgiline ravi. Kuni 4 cm kasvaja korral on näidustatud neeru säilitav operatsioon (neeruresektsioon), millega kasvaja eemaldatakse neerust tervete kudede piires. Neeru säilitava ravina kasutatakse väikeste kasvajate puhul ka väheinvasiivseid ravimeetodeid – neerutuumori külmutamine (krüoablatsioon) või kuumutamine (raadiosageduslik ablatsioon). Halva lokalisatsiooniga väikeste kasvajate või >4 cm kasvajate korral on näidustatud terve neeru eemaldamine ehk radikaalne nefrektoomia, mõnikord eemaldatakse ka neerupealis. Üksikud kaugsiirded teistes organites eemaldatakse samuti operatsiooniga. Kaugelearenenud juhtudel rohkete kasvajasiiretega teistes organites, pikendab kasvaja massi vähendav operatsioon haige eluiga ning kirurgilist ravi kombineeritakse keemiaraviga. Kirurgiliselt eemaldamatu kasvaja või hulgisiirete esinemisel kasutatakse keemiaravi. Bioloogilist ravi interferoonide jt tsütokiinidega monoteraapiana tänapäeval enam ei soovitata, kuna raviefekt on võrreldes moodsate keemiaravimitega nõrgem. Keemia- ja bioloogiline ravi ei ole tervistav ravi, vaid ainult pidurdab kasvaja arengut ning pikendab patsiendi eluiga. Kiiritusravi kasutatakse neeruvähi korral vaid valutavate luumetastaaside ja/ või selgroolülide metastaatiliste murdude palliatsioonravis.
 

Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja.

Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom.

Tavaliselt moodustab neeruvähk ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb neeruvähk mõlemas neerus korraga. Sageli avastakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta.

Neerud on kaks umbes rusikasuurust oakujulist organit, mis asuvad teine teisel pool lülisammast alumise roidekaare varjus.

Neerude põhiülesandeks on vere puhastamine jääkainetest ning liigse vedeliku väljaviimine organismist uriini näol.

Inimestel on kaks neeru ning kogu organismi normaalseks tööks piisaks ka vähem kui ühest neerust. Kui mingil haiguslikul põhjusel neerud ei tööta piisavalt hästi puhastatakse verd spetsiaalse aparatuuri abil, mida nimetatakse dialüüsiks.

Neeruvähk jaotatakse alatüüpidesse vastavalt sellele, kuidas nende rakud mikroskoobi all välja näevad.

 

Neeruvähi tüübid:

Heledarakuline neerurakuline kartsinoom – kõige tüüpilisem neeruvähi tüüp (moodustab 80% kõikidest neerurakulise kartsinoomi juhtudest) ning enamasti kui räägitakse neeruvähist, siis peetaksegi silmas just seda alavormi. Kasvajarakud on mikroskoobi all äratuntavad kuna on eriliselt kahvatud/heledad.

Papillaarne neerurakuline kartsinoom – esineb 10-15%’l patsientidest

Kromofoobne neerurakuline kartsinoom – esineb 5%’l patsientidest

Wilms’i tuumor – moodustab 95% lastel esinevatest neerukasvajatest (Eestis umbes 1-2 juhtu aastas)

 

Kui sageli esineb neeruvähki?

Enamasti on neeruvähk vanemaealiste inimeste haigus ning alla 45-aastaste seas esineb seda harvem.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 250 uut neeruvähi juhtu. Tõenäosus elu jooksul haigestuda neeruvähki on 1:75 ning meestel on risk umbes kaks korda suurem kui naistel.

 

Mis põhjustab neeruvähki?

Täpselt ei teata, mis põhjustab neeruvähki. Uuringutes on siiski selgunud mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osad neist (nt. suitsetamine) on kontrollitavad.

Elustiili ja tööga seotud riskifaktorid:

  • Suitsetamine tõstab neeruvähki haigestumise riski ning on sõltuvuses sellest kui palju ja kui pikalt suitsetatakse. Risk väheneb olulisel määral kui loobuda suitsetamisest. 
  • Kehakaal – ülekaal tõstab neeruvähki haigestumise riski
  • Töökeskkond – mitmed uuringud on näidanud, et kokkupuude teatavate kemikaalidega suurendab neeruvähi tekkeriski nt. asbest, kaadmium (teatud metall), osad herbitsiidid, benseen ja orgaanilised lahustid (eriti trikloroetüleen)

Teised riskifaktorid:

  • Pärilikkus – neeruvähk võib olla põhjustatud mõningatest haruldastest pärilikest haigustest.

1. Von Hippel-Lindau sündroom

2. Pärilik papillaarne neerurakuline kartsinoom

3. Pärilik renaalne onkotsütoom

  • Perekondlik haigestumus – lähisugulasel (vanemal, õel-vennal) on avastatud neeruvähk.
  • Kõrgenenud vererõhk tõstab haigestumise riski, ent pole selge kas neeruvähk on tingitud vererõhuravimitest, kõrgenenud vererõhust endast või mõlemast.
  • Kaugelearenenud neeruhaigus – dialüüsipatsientidel on kõrgenenud risk neeruvähi tekkeks (ka polütsüstilised neerud)
  • Sugu – meestel esineb neeruvähki umbes kaks korda sagedamini kui naistel

Kas neeruvähki saab ennetada?

Neeruvähi tekkeriski vähendamiseks:

  • Lõpetage suitsetamine
  • Hoia kehakaal normis
  • Toitu tervislikult – lisa menüüsse rohkem puu- ja juurvilju ning väldi praetud toite
  • Kõrgenenud vererõhu kontrolli alla saamine
  • Vähkitekitavate kemikaalidega kokkupuutest hoidumine