Rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringud

RINNAVÄHI SÕELUURING

Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varajases staadiumis. On oluline, et uuringul osaleksid ka end terveks pidavad naised, sest varajases staadiumis rinnavähk endast märku ei anna. Seni läbi viidud uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik naiste suremust rinnavähki vähendada 30–35%.

Kui kuulute uuringule kutsutavate sihtrühma, võite uuringule registreeruda ka kutset ootamata. Sõeluuringule registreerimisel kontrollitakse eelkõige sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Ravikindlustusega naiste sõeluuringu eest tasub haigekassa.

Sõeluuringule saab registreeruda E–R kell 8–16 telefonil 617 2405 ja 5300 6334.

Mammoloogi vastuvõtule saab registreeruda siin

Uuring on tervisekindlustusega naistele tasuta, kutset ega saatekirja ei ole vaja ning elukoha piirangut pole.

Keda kutsume sõeluuringule?

Eestis tehakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringut 50–69-aastastele naistele. 2020. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse saavad soovi korral tulla uuringule kõik Eesti selle eagrupi naised. Paljud naised jätavad sõeluuringule tulemata, kuna ei ole saanud kutset. Uuringule tulles ei ole kutse või saatekirja olemasolu vajalik. Oluline on, et selles eagrupis uuringule tulijal oleks ravikindlustus ning viimasest rindade uuringust võiks olla möödas 2 aastat.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele Regionaalhaiglas uuringud tasuta.

Miks tulla rinnavähi sõeluuringule?

Rinnavähk on naiste kõige sagedasem vähivorm, olles jätkuvalt Eestis naiste vähipaikmetest esikohal. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringul. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.
Ehkki sõeluuringu sihtrühm võiks olla laiem, on just 50–62aastastel rinnavähi tekkesagedus suurim – rindade röntgenuuringul ehk mammograafias leitakse rinnavähk 4–6 naisel tuhande uuringu kohta.
Maailmas läbiviidud uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik vähendada naiste suremust rinnavähki 30–35%. Igast sajast naisest, kes võiksid muidu rinnavähki surra, jäävad tänu sõeluuringutel osalemisele kolmkümmend viis elama!

Miks tulla uuringutele Regionaalhaiglasse?

Regionaalhaigla onkoloogiakeskus on Põhja-Eesti vähiravi kompetentsikeskus. Siin töötavad lisaks onkoloogidele ja kirurgidele kogenud radioloogid, kellel on hea koostöö ja tagasiside rinnalõikusi teostavate kirurgide, keemia- ja kiiritusraviarstidega ning patoloogidega. Meeskonnatöö piltdiagnostika arstide ja raviarstide vahel on väga oluline sõeluuringu kvaliteedi tagamisel.
Meie radioloogid hindavad sõeluuringu pilte ka naistel, kes on käinud sõeluuringul Pärnus ja Narvas ning teostavad neile ka vajadusel täpsustavaid uuringuid. Rinnavähi sõeluuringutel ei ole enam elukoha piirangut ning soovi korral saavad Regionaalhaiglasse uuringutele tulla naised kõikjalt Eestist.

Regionaalhaiglas on kasutusel uued digitaalse retseptorplaadiga tippklassi mammograafid, millega liidetud digitaalse stereotaktilise biopsiasüsteemi abil saab keerukatel juhtudel diagnoosi täpsustada. Selline diferentsiaaldiagnostika on Põhja-Eestis kasutusel vaid Regionaalhaiglas.

Regionaalhaiglas hakati esimestena Eestis tegema ka rinnanäärme magnetuuringuid. Tänapäeval on magnettomograafia uuring asendamatu meetod leitud rinnamuutuse korral optimaalseima ravivaliku otsustamisel sh rinda säästva operatsiooni planeerimisel.
Väiksemat operatsiooni mahtu rinnalõikuste korral aitab saavutada ka haiglas kasutusel olev valvurlümfisõlmede uuring enne lõikust. Meie kirurgid kasutavad võimalusel ka operatsioonitehnikat, kus ühes etapis kasvaja eemaldamisega teostatakse rinna rekonstruktsioon ning seega saavutatakse parim nii kosmeetiline kui ka psühholoogiline efekt.

Kuhu tulla sõeluuringule?

Lisaks Regionaalhaigla Mustamäe korpusele, saavad Läänemaa naised sõeluuringule minna ka Läänemaa haiglasse. Sõeluuringule saab registreeruda Läänemaa haigla registratuuri telefonil 472 5800 (8.00–16.00) või röntgenkabineti telefonil 472 5877. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid hindavad rinnapilte ka Narva haiglas (Haigla 5, Narva) sõeluuringul käinud naistel.
Sõeluuringule Narvas saab registreeruda E–R kella 8–18 telefonil 356 1144. Uuring on tervisekindlustusega naistele tasuta, saatekirja ei ole vaja.

Kasulikke nõuandeid

  • Kuidas uuringuks valmistuda?

Riietuseks valige seelik või püksid ja pluus, sest uuringu käigus peate vööni lahti riietuma.
Ärge kasutage sel päeval deodoranti, kehapuudrit ega kehakreemi, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.
Naised, kellel käivad veel menstruatsioonid, peaksid sõeluuringule tulema tsükli 5.–15. päeval, sest siis pole rinnad liiga hellad ega tundlikud.

  • Mis uuringul toimub?

Te riietute vööni lahti ja röntgenikabineti õde juhatab Teid mammograafi juurde. Seal asetab õde Teie rinnad kordamööda kahe lameda plaadi vahele ja teeb röntgenülesvõtte kummastki rinnast kahes suunas.

  • Kui kaua uuring kestab?

Röntgenipildi tegemine võtab paar minutit. Kogu visiit koos dokumentide vormistamisega kestab 15–20 minutit.

  • Kas uuring on valus?

Uuring võib olla ebamugav, sest rind on mõne sekundi vältel tugevasti kahe lameda plaadi vahele pressitud. Mõned naised peavad seda ka valusaks. Kui tunnete valu, öelge seda kohe õele, sest Teie mugavus on väga tähtis.

  • Millal saan vastuse?

Sõeluuringu vastuse saadame Teile kas e-kirjaga või postiga koju 2 nädala jooksul. Kui Te vajate täiendavaid uuringuid, teatatakse ka sellest kirja teel.
Tagasikutsumine ei tähenda, et Teil on rinnavähk – rinnavähk avastatakse väikesel osal tagasikutsutud naistest. Tagasikutsutuil võidakse teha täiendav röntgenipilt suurendusega teatud kohast rinnas. Vajaduse korral uuritakse neid ultraheliga või võetakse koeproov. Täiendavate uuringutega selgitatakse, kas Teil on rinnavähk ja millist ravi Te vajate.

  • Kas sõeluuringul avastatakse kõik rinnavähid?

Rinna röntgeniuuring avastab enamiku rinnavähkidest. Regulaarne sõeluuring on parim viis avastada rinnavähk varakult, kui see ei anna veel mingeid haigusnähte.

  • Mis saab siis, kui leitakse rinnavähk?

Rinnavähk leitakse väikesel osal uuritud naistest, kes hakkavad seejärel saama spetsiaalset ravi. Arst selgitab neile ravivõimalusi.
Informatsiooni saate ka veebilehtedelt www.rinnavahk.eewww.cancer.ee ning Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233 (E-R 10-12 ja 18-20).

  • Kui tihti peaks käima sõeluuringul?

Soovitame mammograafilist uuringut üks kord iga kahe aasta tagant. Kui märkate eritist rinnanibust, rinna kuju muutust või moodustist rinnanäärmes, ärge oodake kutset uuringule, vaid pöörduge kiiresti perearsti või naistearsti poole, kes suunab Teid uuringutele.

  • Kas uuring võib olla tervisele kahjulik?

Uuring on tervisele ohutu, sest mammogrammi tegemiseks kasutatakse väga väikest kiirgusdoosi.

  • Mida saab ise teha rinnavähi varajaseks avastamiseks?

Kõik naised peaksid regulaarselt kontrollima oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka kahe uuringu vahelisel ajal.
Kui märkate midagi tavapärasest erinevat – rinda tekkinud sõlmed või tihendid, eritus rinnanibust, rinna suuruse või kuju muutus, rinnanibu sissetõmme ning naha muutus, rinna punetus, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine –, pöörduge kohe perearsti või naistearsti poole.
Kord kuus (pärast menstruatsiooni) tuleks rindu vaadelda ja kompida, et tihendi tekkimisel pöörduda arsti juurde võimalikult vara.
Soovitatav on ka rindade arstlik kontroll perearsti või naistearsti juures vähemalt kord aastas.

  • Sõeluuringule saab registreeruda E–R kella 8–16 telefonil 617 2405 ja 5300 6334

Samas saab registreeruda ka tasulisele uuringule.

Vt radioloogiakeskuse juhataja dr Maret Talgi intervjuud  ETV saates "Terevisioon" (06.05.2014)
"Rinnavähk on naiste pahaloomulistest kasvajatest kõige sagedasem haigus. Eestis haigestub aastas ligi 600 naist. Rinnavähk on vanemas keskeas naistel ka üks kõige sagedasem surmapõhjus. Me ei saa rääkida rinnavähi ennetusest, aga väiksed vähid saavad õigeaegselt ravile suunatuna ära ravitud," rääkis dr Maret Talk.

Vt ka Tallinna Televisiooni saadet Tallinlase tarbeks (02.10.2012)
Halb enesetunne ja pidev väsimus võivad sageli olla ohumärgiks, et midagi on tervisega korrast ära. Paraku on haiguseid, mis varases staadiumis ei põhjusta mingeid erilisi kõrvalnähte. Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ometi on just rinnavähk võimalik seljatada, kui naine õigeaegselt arsti juurde jõuab.
 

Loe ka uudist Uudne 3D mammograafia aitab rinnavähki veelgi täpsemalt avastada

 

 

EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURING

Sõeluuring tähendab tervete, kaebusteta inimeste hulgast haigete leidmist, välja sõelumist.
Sõeluuringute eesmärgiks on leida algavat, varases staadiumis vähki, siis kui inimene ise veel midagi halba ei tunne. Emakakaelavähi sõeluuringul on võimalik avastada ka vähieelset seisundit, mida on võimalik ravida enne vähi tekkimist. Mida varasemas staadiumis on vähk diagnoositud, seda paremad on ravitulemused.

Eestis emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse ravikindlustatud naisi vanuses 30–55, sünniaastate järgi iga 5 aasta järel. Kutse saadetakse naise rahvastikuregistri järgsele aadressile. Kuid vastava sünniaastaga naine võib tulla sõeluuringule ka siis kui ta ei ole kutset kätte saanud, sest lisaks on ka elektroonne kutse.

Sõeluuringul osalemine tähendab ämmaemanda külastust, kus võetakse emakakaela tsütoloogiline analüüs, mida nimetatakse ka  PAP testiks. Testiga on võimalik avastada emakakaelavähki ja vähieelset seisundit.

Varases staadiumis avastatud emakakaela vähk on ravitav, varakult diagnoositud emakakaela vähki on mõnikord võimalik ravida fertiilsust säilitavalt, see tähendab, et naisel on võimalik ravi järgselt sünnitada.

Emakakaela vähki on võimalik ennetada HPV (Inimese papilloomi viiruse) vastase vaktsineerimisega. Vaktsineeritakse eekõige 10–13-aastaseid poisse ja tüdrukuid, kuid vaktsiinist saavad kasu ka vanemad isikud. Vaktsineerimine ei asenda sõeluuringul osalemist.

Emakakaelavähk on Eestis naistel esinevatest günekoloogilistest pahaloomulistest kasvajatest esinemissageduselt teisel kohal ja üldse kolmas pahaloomulistest kasvajatest esmahaigestumise osas.

Skriiningu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist.
Lähem eesmärk on leida emakakaelavähieelsete seisunditega patsiendid ja avastada emakakaelavähk võimalikult varases staadiumis.

2020. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990. Kehtiva ravikindlustusega naistele saadetakse kirjalikud kutsed rahvastikuregistris olevatele aadressidele. Vanuse poolest kutsutute nimekirja kuuluv naine võib tulla uuringule ka siis, kui ta ei ole kutset saanud. Kutse saamine ei tähenda, et inimesel kahtlustatakse vähki, vaid valim esindab läbilõiget ühiskonnast.

Lisaks meie üldisele registratuuri telefonile 617 1049 ja digiregistratuurile dr.regionaalhaigla.ee pakume võimalust helistada otse meie sekretärile telefonil 617 2361 tööpäeviti kell 9.00–14.00.

Uuringu järgselt: uuringu tulemustest teavitame vastavalt naise soovile kas e-posti, tavakirja või telefoni teel. Muutuste korral analüüsi vastuses pakume võimalust tulla naistearsti vastuvõtule, et saada selgitusi leitu kohta, testida vajadusel suguhaiguste ja HPV suhtes. Naistehaiguste polikliinikus saab teostada kolposkoopilist uuringut koos biopsia ehk proovitüki võtmisega. Kui leitakse emakakaela või muu günekoloogiline halvaloomuline kasvaja, saab Regionaalhaiglas teostada kõiki vajalikke uuringuid kasvaja suuruse ja leviku hindamiseks. Kõigi vähi diagnoosiga patsientide ravi otsustatakse günekoloogiliste kasvajate konsiiliumis kirurgi, kiiritus- ja keemiaravi arsti koostöös.

Uuringuks tuleb tulla Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe haiglahoone (J. Sütiste tee 19, Tallinn) palatikorpuse 4. korrusel asuvasse naistehaiguste keskuse polikliinikusse ja pöörduda registratuuri 15.