Kops

Hingamis- ja rindkeresiseste elundite kasvajad

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see arv 2025. aastaks ulatuda 10 miljonini. Kopsuvähk on ka peamisi vähisurma põhjusi (1/3 pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmadest). 

Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid.

Kopsuvähk on sageli esinev haigus

Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Pahaloomulistest kasvajatest on kopsuvähk meestel sageduselt teisel ja naistel neljandal kohal. Igal aastal diagnoositakse Eestis kopsuvähk ligi 850 inimesel, umbes 600 mehel ja 250 naisel. Suurem osa kopsuvähihaigetest on üle 60-aastased. 

Kopsuvähki sureb aastas rohkem inimesi kui näiteks rinna- ja eesnäärmevähki kokku. Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt  tõhusamalt kui kaugelearenenud haiguse korral. Ligikaudu 40%-l juhtudest diagnoositakse kopsuvähk kaugelearenenud staadiumis. 

Siiani puudub tõhus meetod kopsuvähi varajaseks avastamiseks.

 

Vähi riskitegurid

Vähil on palju erinevaid vorme, kuid alati algab see haigus ühtemoodi – geenide kahjustusega, mis mõnel juhul võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.

Suitsetamise pikaajalisus, sigarettide arv päevas, tubaka suitsetamise vorm (sigar, sigaret või piip), ja kantserogeenide, eelkõige tõrva sisaldus sigaretis on peamised tegurid, millest sõltub kopsuvähi tekkerisk. Kopsuvähi ennetamisel on peamine loobuda suitsetamisest.

Tubakas

Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Tubaksuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed ehk vähkitekitavad. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine. See põhjustab 3–5% haigusjuhtudest.

Radoon

Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu ka hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni.

Asbest

Kopsuvähki põhjustavaks loetakse ka kokkupuutumist asbestiga, mida 50–60 aastat tagasi kasutati laialdaselt ehituses. Asbestil on üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse. Tänapäeval kasutatakse asbesti tunduvalt vähem, kuna kasutusel on uued, kahjutumad materjalid.

E-sigaretid

Viimasel 5–10 aastal on oluliselt suurenenud e-sigarettide kasutamine. E-sigaretid on väga tõhusad suitsetamisest loobumisel, kuid nende pikaajaline kasutamine võib samuti kopsuvähi tekkeriski tõsta. E-sigaretid sisaldavad lisaks nikotiinile mitmeid ohtlikke keemilisi ühendeid, mis auruna sissehingamisel põhjustavad kopsukoe kroonilist põletikku ja armistumist.

 

Paljudel juhtudel jääb vähi tekkepõhjus teadmata. Viimasel kümnel aastal on suurenenud mittesuitsetajate haigestumine kopsuvähki, mille põhjus on ebaselge.

 

Kopsuvähi sümptomid

Algfaasis ei põhjusta kopsuvähk mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk tihtipeale alles siis kui kasvaja on juba kasvanud suureks, hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud  teistesse organitesse levida.

Kopsuvähi sagedasemad sümptomid on: 

  • väsimus
  • köha, mis ei lähe üle
  • õhupuudus, hingeldus, hääle kähedus
  • valu rindkeres, mis sageli tugevneb sügaval hingamisel
  • isutus, kaalukaotus
  • röga või lima köhimine
  • vere köhimine
  • palavik ilma nähtava põhjuseta
  • korduvad bronhiidid ja mitte-paranev kopsupõletik

Muud võimalikud haigusnähud:

  • väsimus
  • söögiisu puudumine
  • seletamatu kaalulangus
  • häälekähedus

Kui märkate rögas verekiude, Teil on püsiv köha või tekib hääle muutus, siis tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

Püsiva hingelduse ja/või põhjuseta kaalulanguse korral tuleb samuti perearstiga ühendust võtta.

Kopsuvähk annab siirdeid kõige sagedamini lümfisõlmedesse, luudesse, ajju, maksa, neerupealistesse ja teise kopsu. Vastavalt sellele, kuhu see on levinud, kujunevad ka kaebused.

Kaugelearenenud kopsuvähi sagedasemad tunnused on õhupuudus, valud luudes, kaalulangus, isutus, jõuetus.

 

Kopsuvähi vormid

Kopsuvähk jaotatakse kahte gruppi vastavalt kasvajarakkude tüübile: väikerakk- ja mitteväikerakk-kopsuvähk.

Väikerakuline kopsuvähk – 10–15% kopsuvähi juhtudest. Peaaegu kõik haigestunud on praegused või endised suitsetajad. See on agressiivne vähivorm, mis areneb ja levib kiiresti.

Mitteväikerakuline kopsuvähk – on kõige sagedamini esinev kopsuvähivorm, mis hõlmab 85–90% kopsuvähi juhtudest. Sõltuvalt kasvajaraku tüübist kuuluvad siia alla kolm kasvajavormi:

1) lamerakuline vähk – peaaegu alati on põhjuseks suitsetamine;

2) adenokartsinoom – kuigi ka selle vähiliigi tekkes on peamine põhjus suitsetamine, on see vorm esikohal mittesuitsetajate seas;

3) teised harva esinevad kopsuvähi alavormid – suurerakuline kopsuvähk, kopsu kartsinoid ja veel mõned väga harva esinevad vormid.

 

Kopsuvähi diagnoosimine

Esimese sammuna kopsuvähi diagnoosimisel küsib arst patsiendilt tervise, kaasuvate haiguste, kahjulike harjumuste ja haigustunnuste kohta, vaatab patsiendi läbi ja määrab uuringud.

Röntgenülesvõte kopsudest – see on lihtsasti teostatav ja madala kiirguskoormusega uuring, mida võiks suitsetajatel teha 1–2 aasta järel ka kaebuste puudumisel. Röntgenuuringu saab määrata perearst.

Kopsuvähi ulatuse ja leviku täpsemaks hindamiseks tehakse kompuutertomograafiline uuring (KT-uuring). Uuringuaparaat pöörleb ümber patsiendi, tehes palju ülesvõtteid, ning arvuti abil liidetakse need pildid kujutiseks keha läbilõikest. Uuring võimaldab diagnoosida väga väikeste mõõtmetega kopsuvähki, mida tavalise röntgenuuringuga ei pruugi näha. Selle uuringuga saab täpsed andmed kasvaja suuruse, kuju ja asukoha kohta ning nähtavale tulevad ka suurenenud lümfisõlmed. KT-uuringu määrab kopsuarst, rindkerekirurg või mõni teine eriarst.

Teatud juhtudel tehakse PET/KT-uuring, mis on veel täpsem just kasvaja leviku hindamisel. Uuringu ajal süstitakse veeni kontrastainet ja nähtavale tulevad need kehapiirkonnad, kus ainevahetus on eriti kiire. Need väga kiire ainevahetusega piirkonnad viitavad kasvaja olemasolule.

Kopsuvähi ravi sõltub sellest, millise kopsuvähi alavormiga on tegu. Selleks on vaja võtta kasvajakoest proovitükk ehk teha biopsia ja koeproovi laboris uurida.

Kopsuvähi puhul on kõige sagedasem uuring koeproovi saamiseks bronhoskoopia, mille käigus võetakse kasvaja koeproov hingamisteede ehk bronhide sisepinnast.

Teatud juhtudel tehakse ultraheli-bronhoskoopia, mis on täpsem uuring ja võimaldab võtta koeproovi ka hingamisteede vahetus läheduses olevatest lümfisõlmedest.

Teine kõige sagedasem meetod koeproovi saamiseks on proovi võtmine kasvajast läbi rindkereseina. Kõigepealt määratakse kindlaks kasvaja asukoht, kas ultraheli või kompuutertomograafi abil ja seejärel võetakse peene nõelaga koeproov otse kasvajast.

Teatud juhtudel kasutatakse kopsuvähi diagnostikas ka teisi uuringuid, mille vajaduse otsustab arst.

 

Kopsuvähi staadiumid

KT-uuring ja/või PET/KT-uuring tehakse selleks, et määrata kindlaks, kui kaugele on kasvaja levinud.

Kopsuvähi staadiumeid on neli:

I staadium – kasvaja ei ole levinud

II staadium -kasvaja on suurem kui 5 cm või on levinud lähedal olevatesse kopsuvärati lümfisõlmedesse

III staadium – kasvaja on levinud lümfisõlmedesse, mis jäävad kopsust väljapoole, kuid on hingetoru lähedal

IV staadium – kasvaja on levinud teise kopsu, kopsukelmele või kopsudest ja rindkereõõnest väljapoole teistesse organitesse. Sagedamini levib kopsuvähk teise kopsu, luudesse, peaajju ja maksa.

Umbes 40% patsientidel diagnoositakse kopsuvähk IV staadiumis, 25%-l I staadiumis, 15%-l II ja 20%-l III staadiumis.

 

Kopsuvähi ravi kohta lugege lähemalt siit.

 

Lugege lisaks:

www.nccn.org/patients/guidelines/content/PDF/lung-early-stage-patient.pdf

www.nccn.org/patients/guidelines/content/PDF/SCLC-patient-guideline.pdf

www.esmo.org/guidelines/lung-and-chest-tumours

Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekasvajate andmekogu: arengud rindkerekasvajate diagnostikas ja ravis 2015.-2019. aastal