Kopsuvähi ravi

Sõltuvalt kasvaja ulatusest on kopsuvähi ravi kas tervistav või palliatiivne.

Tervistava ehk kuratiivse ravi eesmärk on hävitada kasvajarakud organismis täielikult ja seeläbi haigusest paraneda. Pärast tervistavat ravi jääb patsient jälgimisele, kuna kasvaja võib teatud aja möödudes, tavaliselt esimese 2–3 aasta jooksul, tagasi tulla.

Palliatiivravi kasutatakse juhtudel, kus täielik paranemine ei ole võimalik. Sel juhul on ravi eesmärk saavutada kasvaja üle kontroll ja leevendada kasvajast põhjustatud kaebuseid.

Kopsuvähi ravis kasutatakse kolme põhilist raviviisi, mida sageli omavahel kombineeritakse:

kirurgiline ravi
süsteemravi
kiiritusravi

Kopsuvähi ravi sõltub kopsuvähi staadiumist ja alavormist.

I staadium – kirurgiline ravi, kui see ei ole võimalik, siis täppiskiiritusravi

II staadiumi – kirurgiline ravi, kui see ei ole võimalik, siis keemiaravi koos kiiritusraviga

III staadium – kõige sagedasem raviviis on keemiaravi koos kiiritusraviga, kuid teatud juhtudel on võimalik ka kirurgiline ravi

IV staadium – keemiaravi, kiiritusravi tehakse näiteks luumetastaasidele valu vähendamiseks või peaaju metastaasidele, teatud juhtudel on võimalik metastaas kirurgiliselt eemaldada

Väikerakuline kopsuvähk on agressiivne kopsuvähi alavorm. Kui haigus avastatakse varajases staadiumis, on üldjuhul võimalik kirurgiline ravi. Tavaliselt on väikerakuline kopsuvähk diagnoosimise hetkeks juba levinud. Kui uuringutel leitakse II või III staadiumi väikerakuline kopsuvähk, mis on levinud lümfisõlmedesse, siis annab parimaid ravitulemusi keemiaravi koos kiiritusraviga. Kui väikerakuline kopsuvähk on levinud ja esinevad siirded teistes organites, annab parima ravitulemuse keemiaravi.

Mitteväikerakuline kopsuvähk avastatakse sagedamini I, II või III staadiumis ning sel juhul on võimalik tervistav ravi. Varajastes staadiumites on mitteväikerakuline kopsuvähi ravi kirurgiline, või kui see võimalik pole, siis keemiaravi koos kiiritusraviga. Vähem kui pooltel juhtudel diagnoositakse ka mitteväikerakuline kopsuvähk kaugelearenenud staadiumis. Sel juhul ei ole tervistav ravi võimalik.

Kirurgiline ravi

Operatsiooni ajal eemaldatakse kasvaja koos seda vahetult ümbritseva terve koega, kas kogu sagar või harvem kogu kops. Enne operatsiooni tehakse kopsu funktsiooni hindamiseks uuring – spirograafia. Selle uuringuga selgitatakse välja, kui suure osa kopsust võib eemaldada, ilma et see mõjutaks oluliselt patsiendi edasist elu.

Operatsioon võib olla ainuke ravivõte, kuid teatud juhtudel võib sellele eelneda või järgneda keemia- ja/või kiiritusravi.

Tänapäeval tehakse umbes 80% kopsuvähi operatsioonidest miniinvasiivselt ehk endoskoopiliselt (torakoskoopiline ehk VATS-kirurgia), mille käigus viiakse kaamera ja instrumendid rindkereõõnde 1–3 cm avade kaudu. Harvem on vajalik nn lahtine operatsioon, kus rindkereõõs avatakse kahe roide vahelt poole rindkereseina ulatuses. VATS-operatsiooni järel saab patsient tavaliselt haiglast koju ühe nädala jooksul. Pärast lahtist operatsiooni võib see aeg olla veidi pikem.

Kiiritusravi

Kiiritusravi on kasvajavastane ravi, milles suunatakse kõrge energiaga ioniseeriv kiirgus läbi rindkereseina kasvajale. Kiiritusravi tehakse tavaliselt 20–30 korda järjestikustel tööpäevadel, üks kiiritusravi seanss kestab umbes 10 minutit. Kiiritusravi protseduur sarnaneb KT-uuringuga, kus aparaat liigub ümber patsiendi teda puudutamata. Kiiritusravi protseduuri ajal ei tunne patsient midagi, kuid mitme kiiritusravi seansi järel võib esineda iiveldust, neelamise valulikkust, jõuetust, mis on ravimitega leevendatavad.

Täppiskiiritusravi on kõige uuem kiiritusravimeetod. Täppiskiiritusravi ajal on võimalik kiirgus suunata kasvajale väga täpselt, kahjustades ümbritsevaid terveid kudesid minimaalselt. Seetõttu on võimalik tõsta ühekordset kiirgusdoosi ja vähendada ravi kestust, selline ravi annab ka paremad ravitulemused. Täppiskiiritusravi tehakse tavaliselt 3–5 korda.

Kiiritusravi võib olla tervistav, näiteks I staadiumi kopsuvähi korral täppiskiiritusravi või II ja III staadiumi puhul kombineerituna koos keemiaraviga.
Ulatuslikult levinud haiguse korral kasutatakse kiiritusravi sümptomite leevendamiseks (näiteks luu- ja peaaju metastaasid).
Kiiritusravi meetodi, ravidoosi ja kuuride arvu otsustab arst sõltuvalt kasvaja asukohast ja suurusest.

Kasvajavastane süsteemravi

Sageli nimetatakse kasvajavastast medikamentoosset ravi keemiaraviks. Tänapäeval on siiski kasutusel mitmeid erinevaid ravimeid, mistõttu on õigem rääkida kasvajavastasest süsteemravist. Allpool on kirjeldatud erinevaid süsteemravi võimalusi kopsuvähi ravis.

Kasvajavastane süsteemravi jaotatakse kolmeks:

1)   keemiaravi
2)   immuunravi
3)   sihtmärkravi

Keemiaravi all mõistetakse vähivastase toimega (tsütotoksiliste) ravimite kasutamist vähirakkude hävitamiseks. Tsütotoksilised ravimid on kõige kauem kasutusel olnud ravimite grupp vähiravis.

Vähirakud kasvavad ja paljunevad kontrollimatult ning kiiremini kui enamus organismi normaalseid rakke. Kasvajavastased ravimid on loodud hävitama just kiiresti paljunevaid kasvajarakke. Raviskeemides kombineeritakse mitut preparaati, et ravitulemus oleks parem. Ravi viiakse läbi kuuridena tavaliselt kolmenädalaste vahedega, ravikuuride arvu määrab arst. Keemiaravi tehakse peamiselt veenisiseselt tilkinfusioonina.

Keemiaravi võib põhjustada ebameeldivaid kõrvaltoimeid, kuna vähirakke hävitavad ravimid avaldavad mõju ka mõnedele tervetele, kiiresti paljunevatele rakkudele kogu kehas. Kõige sagedamini kannatavad keemiaravi ajal vereloomerakud luuüdis, mille tulemusena võib langeda valgete ja punaste vereliblede ning vereliistakute arv. Seedetrakti limaskesta rakkude kahjustus võib põhjustada isu kaotust, iiveldust ja oksendamist, suu limaskesta valulikkust ja haavandeid. Kõik need kõrvaltoimed on ravimitega leevendatavad.

Teatud ravimite kasutamisel võivad karvanääpsude kahjustuse tulemusena välja langeda juuksed ja kulmukarvad.

Normaalsed rakud taastuvad peale keemiaravi lõppemist ning sellega seoses kaovad järk-järgult ka ravist tingitud kõrvalnähud.

Keemiaravi on tõhus nii väikerakulise kui ka mitteväikerakulise kopsuvähi ravis. III staadiumi kopsuvähi ravis kasutatakse keemiaravi koos kiiritusraviga.

Immuunravi on oluliselt muutnud kopsuvähi ravipraktikat. Immuunravi on tõhus eelkõige mitteväikerakulise kopsuvähi ravis.
Kui kasvaja koeproovis on kindlaks määratud kopsuvähi alavorm ning tegu on mitteväikerakulise kopsuvähiga, siis määrab patoloog kasvajarakkudel immuunmarkeri, mida nimetatakse PD-L1-ks. Mida kõrgem on kasvajarakkudel PD-L1 hulk, seda suurem on tõenäosus, et immuunravi toimib kasvajale. Kui patsiendil esineb levinud mitteväikerakuline kopsuvähk, ja PD-L1-tase kasvajarakkudel on kõrge (üle 50%), siis alustatakse kasvajavastast süsteemravi immuunraviga. Kliinilistes uuringutes on leitud, et just nendel patsientidel on immuunravi oluliselt efektiivsem kui keemiaravi. Teatud juhtudel kombineeritakse immuunravi keemiaraviga, ning teatud juhtudel tehakse immuunravi, kui keemiaravi pole toiminud.

Lisaks levinud ravipraktikale kasutakse immuunravi III staadiumi mitteväikerakulise kopsuvähi ravis. Sel juhul saavad patsiendid immuunravi ühe aasta vältel pärast keemia- ja kiiritusravi lõpetamist. Uuringud on näidanud, et patsientidel, kelle kasvajarakkudel on PD-L1 vähemalt 1%, ja kes saavad immuunravi, on ravitulemused oluliselt paremad: väheneb oluliselt haiguse taastekke võimalus.

Üle maailma on käimas mitmed uurinud, et selgitada välja, kas immuunravi parandab ravitulemusi koos kirurgilise raviga.

Immuunravi manustatakse lühiajalise veenisisese infusioonina 3–6 nädalase vahega. Üldjuhul on immuunravi väga hästi talutav. Kuid ka immuunravil on teatud kõrvaltoimed. Immuunravi võib tekitada allergilist põletikku nahas (sel juhul tekib nahalööve), kopsus (tekib köha, palavik, õhupuudus), soole limaskestal (tekib kõhulahtisus), harvemini mõnes muus organis. Kõige sagedamini võib immuunravi põhjustada häireid kilpnäärme töös, mistõttu määratakse ravi ajal veres regulaarselt kilpnäärme hormoonide taset.

Sihtmärkravi kasutatakse levinud mitteväikerakulise kopsuvähi, adenokartsinoomi alavormi ravis.

Adenokartsinoomi diagnoosimise järel teeb patoloog kasvaja geeniuuringud. Kui kasvaja geenides esinevad teatud kindlad muutused, siis on võimalik kasutada sihtmärkravi. Sihtmärkravi on suukaudne tablettravi. Patsient saab ravimi koju kaasa ning võtab seda iga päev vastavalt juhistele. Sihtmärkravi on tõhus ainult siis, kui esineb vastav geenimuutus.

Kõige sagedamini esineb muutus EGFR-geenis (10–15%-l kopsu adenokartsinoomiga patsientidest), sel juhul on efektiivsed ravimid EGFR-inhibiitorid. Mittesuitsetajatel esineb EGFR-geenimuutusega kopsuvähki oluliselt sagedamini kui suitsetajatel.

ALK-geenimuutusega kopsuvähki esineb 3–5%-l kopsu adenokartsinoomiga patsientidest. Sel juhul esineb muutus ALK-geenis ja ravis on kõige efektiivsemad ravimid ALK-inhibiitorid.

Nende geenimuutuste tekkepõhjused rakkudes on ebaselged. Nii EGFR- kui ALK-geenimuutustega kopsuvähk on suhteliselt aeglase kuluga, ka kaugelearenenud staadiumis on nende haigete prognoos oluliselt parem kui teiste kopsuvähi alavormide korral. Sihtmärkravi on pidev, ravimit võetakse igapäevaselt ja ravi võib kesta aastaid. Seetõttu on oluline, et need ravimid oleksid hästi talutavad. Peale ravi alustamist võib esineda kõhulahtisust, nahalöövet (sageli näol või mujal päikesele avatud kohtades), küünevalli põletikku, silmade ärritust, kuid tavaliselt ravi ajal need nähud paari kuu jooksul kaovad.

Toetav ehk palliatiivravi

Kasvajavastase raviga seotud vaevusi ja kõrvaltoimeid on võimalik leevendada. Ka tervistava ravi ajal võib olla vajalik toetav ravi, näiteks valuvaigistid pärast operatsiooni või iiveldusevastane ravi keemia- ja kiiritusravi ajal. Seega on oluline raviarsti kõrvaltoimetest teavitada.

Toetav ravi on kõige olulisem raviviis kaugelearenenud haigusjuhtudel, kui vähki täielikult välja ravida ei ole võimalik. Ravi eesmärk on leevendada haigussümptomeid ja parandada elukvaliteeti.

Sage kaebus kopsuvähi puhul on valu. Kõigis vähiraviga tegelevates haiglates on valuravi kabinetid, kus valuarst saab määrata sobiva valuraviskeemi.
Samuti on ravimeid köha leevendamiseks, hingamise kergendamiseks ja röga kergemaks väljutamiseks hingamisteedest. Kui kopsude võime saada välisõhust hapnikku on langenud, vajab patsient lisahapnikku, milleks on olemas koduselt kasutatavad hapnikuaparaadid.

Lisaks on veel palju ravimeid ja ravivõtteid, mida palliatiivravis kasutatakse haigusest põhjustatud kaebuste leevendamiseks ja haige seisundi parandamiseks.

Vähihaigete ravis ei teki kunagi olukorda, kus midagi ei saa teha, alati on ravivõtteid patsientide aitamiseks.